Foto allikas: Unilever
Unileveri looja lihaarmastus muutus liha alternatiivide armastuseks
Unilever on rahvusvaheliselt tuntud korporatsioon, mis on endale sihiks võtnud lihale maitselt, tekstuurilt ja toiteväärtuselt sarnaste toodete arendamise. Ettevõtte Põhja- ja Ida-Euroopa turundusjuht Adrian Kociemba esineb 7. oktoobril Põhja- ja Baltimaade suurimal toiduinnovatsiooni konverentsil Food Innovation Summit 2020 ning räägib sellest, kuidas suurettevõtted saavad praegusel ajal kiireid muutusi ellu viia ning kuidas neid jätkusuutlikult juhtida.
Mis inspireeris Unileverit taimse toidu tootmisse investeerima?
Ma arvan, et me kõik armusime oma kaubamärgi loosse, mis on väga isiklik ja unikaalne. Kaubamärgi ja selle idee lõi Jaap Korteweg, kes pärineb pikast põllumeeste dünastiast ning oli fanaatiline liha austaja. Tema peas hakkas ringlema mõte luua tooteid mis oleks lihale sarnased oma maitselt, tekstuurilt ja toiteväärtuselt „päris liha“ kasutamata. Mõte lihast loobuda, et säästa loomi, keskkonda ja inimesi on midagi, mis meiega resoneerub ning sobib kokku Unileveri missiooniga.
Kui kaugel te oma tootmisprotsessiga olete?
Unilever soovib oma taimsete toitude portfooliot edasi arendada ning meie arust on see suurepärane ning väga tähtis areng! Unilever on korduvalt väljendanud oma pühendumust jätkusuutlikule arengule ning selle osaks on ka meie jätkusuutlike brändide hoidmine ja arendamine. „Taimetoidu Lihuniku“ kaubamärgi missiooniks on saada maailma suurimaks lihunikuks ning muuta taimne liha uueks standardiks – seega arenguruumi meil jätkub, ent oleme õigel teel!
Kas teil on ka suuri plaane oma liha alternatiividega?
Suured plaanid on olemas ja ma hea meelega jagan ühte hiljutist uudist. Alustasime koostööd Burger King’iga ning meie areng on mõnel turul juba nähtav. Palju on veel tulemas, seega räägiksin sellest hea meelega konverentsil juba lähemalt.
Olete Põhja- ja Ida-Euroopa turundusjuht – kas teile tundub, et turg on sellisteks muutusteks valmis või tuleb enne veel palju tööd teha?
Mulle tundub, et turg on selleks valmistumas, ent hind esitab endiselt väljakutseid, sest taimsed alternatiivid on pigem kõrgemast hinnaklassist. Asi on ka valikutes – mida rohkem neid on, seda suuremal hulgal inimestel on kiusatus kategooriaga vähemalt mõneks ajaks liituda.
Balti riikides on tugev liha söömise traditsioon ning see on osa rahvuslikust kultuurist. Elasime perega 2 aastat Riias ning minu isikliku kogemuse põhjal on suur osa rahvusroogi lihast tehtud. Samas on tore see, et paljud toitlustusasutused eksperimenteerivad roogadega katsudes neile anda uue taimse lähenemise. Inimesed proovivad neid roogi restoranides ning proovivad hiljem ka kodus järele teha – see on üks võimalus, kuidas taimne teekond alguse võib saada.
Kuidas te tulete toime skeptilisusega liha alternatiivide suhtes? Kuidas te oma tulevasi kliente oma toodete osas harite?
Kõige aluseks on selge kommunikatsioon, et keegi eksiteele ei satuks. Skeptilisusega oleme me harjunud, sest oleme saanud palju negatiivseid kommentaare liha austajatelt – kuid me teame, et muutused ei sünni üleöö ning me jääme kõigest hoolimata oma missiooni juurde. Me kõik harime ennast rääkides üksteise ning oma sõpradega, kes on kas taimetoitlased või fleksitaarlased. Oleme teada saanud, et söömisharjumused tulevad kodust, ent ka kool mängib väga tähtsat rolli. Mitmel Euroopa turul teeme me koostööd koolide toitlustusettevõtetega ning jagame nendega õppematerjale, inspireerivaid retsepte ja lugusid õpilastele. Suure tõenäosusega näeme me tulevikus selle töö vilju.
Milline on olnud teie jaoks suurim väljakutse töötades niivõrd innovatiivses sektoris?
Ma usun, et suurim väljakutse on taimetoitlastest tarbijate mõistmine ning adumine, kuidas nad sellele kategooriale lähenevad. Millist kommunikatsiooni on vaja teadlike tarbijate jaoks kasutada? Õppisime oma sotsiaalmeedia kanaleid jälgides palju ning nüüd saame juba töö käigus edasi areneda. Samas on tegevuse käigus õppides vigade jaoks väga vähe ruumi ning on väga oluline, et kommunikatsioon oleks selge ja üheselt mõistetav. Veel üks aspekt on see, kui kiiresti turg reageerib – minnes ajas 2-3 aastat tagasi, ei näinud me selles kategoorias suurt arengut, ent nüüd on see üks maailma innovatiivsemaid.
Kas teil on mingeid põnevaid nippe taimse toidu reklaamimiseks?
Põhiline reegel, mida ma kõigile soovitaksin, on turundada oma tooteid laiemalt kui ainult veganitele. Me peaksime kõiki muutust soovivaid teadlikke tarbijaid julgustama lihasöömist vähendama ning katsetama taimsete alternatiividega, mis on juba pea igas poes saadaval. Väga tähtis on ka kuulata turgu, millel opereerid – ma ei usu, et terve maailm paari järgmise aastakümne jooksul veganiks hakkab, aga mul pole kahtlust, et aina suurem hulk inimesi valib tasakaalustatud dieedi ning hakkab tegema teadlikumaid valikuid.
Kuidas näed toidutööstuse tulevikku?
Ma usun, et lihatööstuse tippaeg on juba möödas. Vaadates muudatusi, mis praegu on toimumas – eriti taimsete toitude saadavuse ja uute arengute osas – on selge, et see on täiesti uus teekond, millel on palju pakkuda. Olen tänulik ettevõtetele, mis on teadlikult alustanud taimse toidu teekonda.
