Food Innovation Summit 2020: toidusektori esindajad arutlesid toidu tuleviku üle

  • 2020-10-28T10:08:40

7. oktoobril toimus Taimse Teisipäeva korraldatud Food Innovation Summit, mis on Põhja-Euroopa suurim taimetoidukonverents ning toimus sel aastal videosilla vahendusel. Konverents leidis aset juba kolmandat korda ja tõi kokku rahvusvahelised tuntud eksperdid ning ettevõtted nagu Memphis Meats, Rimi, Rebellyous Foods, Unilever, Paulig Grupp, Oatly, ProVeg, Meat Free Monday, Taimne Teisipäev, The Good Food Institute ja Gold&Green.

Lihatarbimist vähendab juba 40% Eesti elanikest

Konverents algas Taimse Teisipäeva kampaaniajuhi Anna Kaplina ettekandega, kust sai teada nii mõndagi põnevat lihavähendamise ja taimsete toodete kohta. Hea uudis on, et juba 40% Eesti elanikest vähendab oma lihatarbimist. Siiski tuleb arvesse võtta fakti, et eestlased söövad ligi kolm korda rohkem liha, kui Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitused ette näevad. Liigne lihatarbimine suurendab märkimisväärselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, mistõttu on seda oluline vähendada. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted töötavad selle nimel, et taimsed liha alternatiivid rohkem kättesaadavaks teha, tänu millele on tarbijatel lihtsam teha tervisesõbralikke valikuid.

Taimsete piimade müük kasvas Eesti jaeketis 90%

Taimsete toodete populaarsus inimeste seas aina kasvab ja sealjuures on oluline, et valik oleks võimalikult suur, sest on näha, et need tooted pakuvad huvi kõigile, mitte ainult taimetoitlastele. Baltimaade Rimi ja Maxima kauplustes on taimsete toodete müük viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Näiteks on Rimi Eesti kauplustes liha alternatiivide müük viimase 12 kuu jooksul tõusnud 45% (kõige tahetumad on hernevalgu baasil tooted), Maximas aga suurenes piima alternatiivide kategooria müük samal perioodil koguni 90%.

Rimi ostudirektor Maris Rannus mainis, et kauplusena julgustavad nad inimesi tarbima rohkem puu- ja köögivilju, millel on oluline osa tervislikust toitumisest. Samuti tõi ta välja, et suurketina soovivad nad tarbijatele jätkusuutlikumate toodete soetamist lihtsamaks teha laiendades toodete sortimenti. Köögiviljade olulisusele viitas ka Paulig Grupp turundusdirektor Mariell Toiger. Santa Maria (kes kuulub samuti Paulig Gruppi) sortimendis on mitmeid erinevaid maitseaine- ja tortillavalikuid, mis võimaldavad lihtsasti teha roogi, kuhu saab lisada rohkelt kasulikke köögivilju ja taimseid valguallikaid.

Liha alternatiivide valik on viimaste aastatega märgatavalt suurenenud

Alternatiivide kättesaadavamaks muutmisega tegeleb ka Rebellyous Foods, kes toodab taimset kanaliha. Praegusel ajal on Ameerika Ühendriikides taimse liha tootmine vaid 0.2% kogu lihatootlusest, mistõttu ei ole alternatiivid tarbijale soovitud koguses kättesaadavad. Suure huvi tõttu on siiski lähiajal oodata liha alternatiivide müügi ja tootmise suurenemist, sest nagu mainis ka Meat Free Monday kampaaniajuht Suzanne Barnard, on  juba praegu toimunud märgatav areng võrreldes 2009. aastaga, kus taimseid tooteid oli võimalik saada vaid kindlatest poodidest.

Unileveri turundusjuht Adrian Kociemba tõi välja, et üheks nende eesmärgiks on muuta sõna „liha” tähendust selliselt, et inimestel ei seostuks see automaatselt vaid loomsete toodete, vaid ka liha alternatiividega, mis aitab kaasa taimse liha tavapäraseks muutmisel, et suunata inimesi tervislikumate valikute juurde.

Üle poole Ameerika Ühendriikide elanikest on huvitatud puhta liha tarbimisest

Konverentsil võttis sõna ka David Kay, kes on kultiveeritud liha edumeelseima ettevõtte Memphis Meats kommunikatsioonijuht. Ettevõtte eesmärk on, et toiduainetööstus suudaks aastaks 2050 ära toita 10 miljardit inimest. Tänapäeval kasutatakse ligikaudu kolmandikku maapinnast liha tootmiseks, sealjuures eraldub lihatööstusest lausa viiendik kogu maailma CO2 heitmetest. Paraku ei ole praeguses mahus lihatootmine eriti mõistlik, sest selleks, et toota 1 kilokalori väärtuses veiseliha, on vaja kasvatada 34 kilokalori väärtuses loomasööta. Memphis Meatsi eesmärk on antud vahekorda kultiveeritud liha tootmisel oluliselt vähendada: 3 kilokalorit kulu 1 kilokalori liha kohta.

Kultiveeritud liha tootmine algab rakkude eraldamisega kariloomadelt. Seejärel antakse rakkudele toitaineid, sealhulgas aminohappeid, suhkruid, vett ja erinevaid vitamiine. Rakke toidetakse keskkonnas, mida nimetatakse “kultivaatoriks”, mis on äärmiselt kontrollitud ja puhas ning rakkude kasvamiseks ideaalne. Pärast liha valmimist valmistatakse see tarbimiseks ette ning seejärel on seda võimalik maitsestada ja küpsetada samamoodi nagu tavalist liha. Memphis Meats on juba tootnud pardi-, veise- ja kanaliha ning tegeleb hetkel ka esimese piloottehase loomisega, mis alustab tööd 2021. aasta lõpus. Tehase loomisega on ettevõttel võimalus oma tootmisvõimekust suurel määral tõsta, mis on praegusel ajastul eriti oluline, sest uuringute kohaselt on üle poolte (65%) Ameerika Ühendriikide elanikest huvitatud laboriliha tarbimisest.

Lihatarbimise vähendamisel ei pea oma lemmiktoitudest loobuma

Lihatarbimise vähendamise üks olulisi aspekte on, et inimesed ei peaks loobuma oma lemmiktoitudest. Seetõttu tuleb toota lihale väga sarnaseid alternatiive, mis maitsevad täpselt sama hästi kui originaal ja on lihtsasti kättesaadavad ning taskukohased, nagu mainis The Good Food Institute esindaja Jennifer Lamy. Maitsvate alternatiivide tootmisega tegeleb ka näiteks Gold&Green, kes soovib lisaks soja ja nisu baasil loodud toodetele rõhku panna pigem põhjamaisele kaerale ja põldubadele, mis on samuti tervislikud koostisosad taimsete toodete valmistamiseks.