Ühendkuningriigis on liha tarbimine viimase kümnendiga langenud 14%. Eelmisel aastal tarbisid britid inimese kohta vähem liha kui kunagi varem statistika kogumise ajaloo jooksul, andmete kogumisega alustati 1970ndatel. Languse põhjuseks loetakse elukalliduse järsku tõusu, Covidi mõju ning samuti ka muutusi inimeste elustiilis.
Lihatarbimine langes Suurbritannias eelmisel aastal läbi aegade madalaimale tasemele. Valitsuse poolt avaldatud andmetel sõid britid 2022. aastal liha keskmiselt 854 g nädalas. 2021. a oli tarbimine 976 g nädalas ja aastatel 2019-2020 ehk Covidi-eelselt 949 g nädalas. Veise-, sea- ja lambaliha tarbimine on viimase kümnendi jooksul vähenenud 26%, kana ja muude lihatoodete tarbimine 11%. Ka juba toiduks valmistatud liha osteti kaasa varasemast väiksemal määral, ehk inimesed sõid vähem burgereid, kebabe ja lihapirukaid kui varasemalt.
Andmetest selgus ka, et britid on asunud eelistama odavamaid lihalõike, põhjuseks märgatav lihahinna tõus. Veiseprae hind muutus aastaga 10% kallimaks, kana hind 9%. Sealjuures sõid kõrgeima sissetulekuga inimesed 10% vähem liha kui 10 aastat tagasi, kuid madalaima sissetulekuga inimesed koguni 19% vähem, mis omakorda viitab hinna mõjule liha tarbimisel.[1]
Eestis on liha tarbimine viimase kümnendiga märgatavalt suurenenud
Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis 2022. a liha 80.3 kilogrammi inimese kohta, mis teeb veidi rohkem kui 1500 grammi nädalas. Kui tuua välja 2012. aasta võrdlusandmed, siis on näha, et viimase kümnendiga on Eestis lihatarbimine inimese kohta tõusnud. Dekaad tagasi tarbiti Eestis 68.4 kilogrammi liha inimese kohta, ehk tarbimine on suurenenud 17.4%. [2]
Rahvatervise kampaania Taimne Teisipäev tellitud Norstati uuringust selgus, et pea pooled eestlastest ei teagi, et nad söövad liiga palju liha ja et tervise nimel on liha tarbimist mõistlik piirata. Siiski, sama Norstati poolt läbiviidud uuringu tulemused osutasid selgesti, et iga neljas eestlane on juba asunud vähendama liha tarbimist. [3]
Teaduslikud uurimistööd viitavad üheselt lihatarbimise vähendamise soodsale keskkonnamõjule
Oxfordi ülikooli teadlaste poolt selle aasta suvel avaldatud uurimus näitas, et olenemata kus ja kuidas toitu toodeti, on loomset päritolu toidu tarbimise ja negatiivse keskkonnamõju vaheline seos selge ning ilmne on vajadus selle tarbimist vähendada. 55 504st inimesest koosneva valimiga uuringu tulemused näitasid ootuspäraselt, et vegantoitumise keskkonnamõju on võrreldes teiste dieetidega madalaim. Tulemused näitasid aga ka seda, et ka lihast loobumata, vaid selle tarbimist vähendades, saab aidata kaasa keskkonnamõjude olulisele alanemisele. Nimelt näitasid andmed, et vähese lihatarbimise (tarbimine <50 g liha ja lihatooteid päevas) keskkonnamõju oli 30% väiksem võrreldes suure lihatarbimisega (tarbimine ≥ 100 g liha ja lihatooteid päevas).[4]
Oxfordi ülikooli professor Peter Scarborough, kes juhtis ajakirjas „Nature Food“ avaldatud uurimistöö läbiviimist, on kindlal seisukohal: „Meie toitumisvalikutel on planeedile suur mõju. Liha ja piimatoodete koguse vähendamine toidus võib meie toidu ökoloogilist jalajälge märkimisväärselt vähendada.“ [5]
Ühendkuningriigil on eesmärk vähendada aastaks 2032 liha tarbimist 30%
Suurbritannia Kliimamuutuste Komitee (Climate Change Committee) on oma 2020. a avaldatud soovitustes välja toonud, et 2050. aastaks tuleks liha tarbimist inimese kohta vähendada 35%. Ühendkuningriigi toidustrateegias on eesmärgiks seatud lihatarbimise 30%line vähendamine aastaks 2032. Et neid eesmärke saavutada, on vajalik, et lihatarbimine väheneks kahekordselt, kui seda võrrelda viimase kümnendiga. [1]
Uued toitumissuunised keskenduvad lihatarbimise vähendamisele
Käesoleval aastal valminud Põhjamaade toitumissoovituste kohaselt, mis saavad aluseks ka Eesti toitumissoovituste uuendamisele, võiks punase liha (veise-, sea-, lambaliha) tarbimine jääda kindlasti alla 350 g nädalas. Samuti on välja toodud, et punase liha tarbimise vähendamine ei peaks kaasa tooma valge liha (nt kanaliha) tarbimise suurenemist. Lihatoodete, nagu sink, vorst jmt tarbimist soovitatakse piirata maksimaalselt või loobuda nende tarbimisest täielikult. [6], [7]
Vastvalminud toitumissoovitustes on rõhutatud, et keskkonnamõju vähendamiseks on soovituslik punase liha tarbimine asendada kaunviljade ja jätkusuutlikult toodetud kala tarbimisega. Ka valge liha tarbimise osas toitumissoovitused seisukohal, et see peaks olema nii madal kui võimalik ehk jääma maksimaalselt hetkel kehtivate normide piiresse, mis on 300-400 g linnuliha nädalas. [6], [8]
„Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee pool“
Oskar Lutsu „Kevade“ tegelase, õpetaja Lauri sõnad on kantud mõttest, et tähtis on tegutseda. Kui kõike ei saa või ei taha, on mõistlik teha siiski niipalju kui võimalik. Lihast loobumise või mitteloobumise vahele jääb võimalus liha tarbimist vähendada. Seda mõtet toetavad nii teadusuuringud kui uuenevad toitumissoovitused – lihatarbimise vähendamine toob kasu nii keskkonnale kui tervisele.
ALLIKAD
[1] M. Goodier ja V. Sunnemark, „UK meat consumption at lowest level since records began, data reveals“, The Guardian, 24. oktoober 2023
[2] PM42. LIHA RESSURSS JA KASUTAMINE. Liha liik, Näitaja ning Periood. Statistika andmebaas
[3] „Eesti inimesed ei tea, kui ebatervislikult nad toituvad“. Taimne Teisipäev, 3. jaanuar 2023
[4] P. Scarborough et al., „Vegans, vegetarians, fish-eaters and meat-eaters in the UK show discrepant environmental impacts“, Nat Food, kd 4, nr 7, Art. nr 7, juuli 2023, doi: 10.1038/s43016-023-00795-w.
[5] D. Carrington ja D. C. E. editor, „Vegan diet massively cuts environmental damage, study shows“, The Guardian, 20. juuli 2023.
[6] Nordic Nutrition Recommendations 2023
[7] “Valminud on uued Põhjamaade toitumissoovitused“. Tervise Arengu Instituut, 7. juuli 2023
[8] „Kala, linnuliha, liha ja muna“, Tervisliku toitumise informatsioon.
