Kas koolitoit käib ühiskonnaga ühte sammu?

  • 13 september 2021

Artikkel on avaldatud Müürilehe septembrikuises numbris 2021. aastal.

Koolitoit on teema, mis kütab enim kirgi kooliealiste laste ja noorte seas. Oma kooliajast ei mäleta ma kedagi, kellele kirglikult koolitoit meeldinud oleks, pigem suunati see kirg negatiivsetesse tunnetesse või suhtuti koolitoitu neutraalselt kui millessegi, mis koolipäeva üle elada aitab. Pean tunnistama, koolitoiduvihkajatest ma kunagi aru ei saanud. Küll aga on eredalt meeles seik, kus pakuti kakaomannat õunakisselliga, mis silmadega söövatele noortele meenutas liialt uriini sees hulpivat julka. Ka minust jäi see dessert letile maha. See selleks, 99,9% toite sellised ju välja ei näe.

Viimasel ajal pole aga koolitoit enam ainult õpilaste huviobjekt, vaid ka mitmed MTÜd on olukorra kaardistamise ja arengu oma fookusesse võtnud. Näiteks Taimse Teisipäeva südameasi on aidata koolidel võimalikult mitmekesist ja rahvatervise eesmärke toetavat toitu pakkuda ning Eesti Rohelise Liikumise silmad on suunatud koolitoidu ja -sööklate keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele. Sellest lähemalt veidi hiljem.

Kas koolitoit on täna mitmekesine ja tasakaalustatud?

See sõltub suuresti koolist. Oleneb, kui täpselt järgitakse lasteaedade ja koolide toitlustamise määrust (1), mis on ekspertide hinnangul juba ajast ja arust ehk aastast 2008. Määrus kehtestab nõuded selle kohta, kui suur on toiduportsjon, kui palju kilokaloreid seal peab olema, kui tihti peab pakkuma teatud toiduaineid, kui harva mõnd toiduainet pakkuda võib.

Küll aga uuendati 2017. aastal riiklikke toitumissoovitusi (2), mis moodustas terviku samal aastal avaldatud rahvastiku toitumise uuringu (3) tulemustega. Viimasest selgus, et me sööme keskmiselt kolm korda rohkem liha, kui toitumissoovitused ette näevad. Puu- ja köögivilju sööb aga piisavalt vaid iga kolmas inimese. Niivõrd tasakaalustamata toidulaud soodustab mitmete haiguste teket – eriti kriitiline seis on südame- ja veresoonkonna haigustega, mis röövib igal aastal enneaegselt umbes 8000 Eesti inimese elu.

Positiivse poole pealt võib välja tuua, et määrus jätab võimaluse ühel päeval nädalas liha või kala koolimenüüst välja jätta. Lisaks soovitatakse viinereid, sardelle ja keeduvorsti pakkuda mitte rohkem kui üks kord kuus. Tore on ka see, et köögivilju peab pakkuma igapäevaselt ning värskeid puuvilju vähemalt kolm korda nädalas. Samas kurdavad toitlustajad, et nõuete täitmiseks tuleb portsjonide suurus üüratu ning olen ise kogenud seda, et salatisse on kilokalorite normide täitmiseks suhkrut pandud, mis süües ebameeldivalt hamba all krudiseb. 

Praegu on olukord selline, et määrust mitte järgiva kooli toit võib olla palju tervislikum kui määrust järgiva oma. Kogemusest ei puudu ka seigad, kus koolist öeldakse: “Mis te meist tahate, meil on juba väga mitmekesine ja tervislik toit!”. Menüüst aga paistavad vastu mannavahud, piimasupid, hakklihakastmed, mille vahele on mõni üksik õnnetu köögivili ära eksinud. Seega on aeg uuendada koolide ja lasteaedade toitlustamise määrust, et see aitaks juba maast madalast harjutada lapsi mitmekesiste, köögiviljarikaste ja taimseid valguallikaid sisaldavate toitude ning maitsetega.

Terviseprojektid ja koolitoit

Kuna seadusandlikud protsessid on teadupärast aeglased, on esile kutsutud mitmeid projekte, mis koolitoitu mõjutavad. PRIA on juba tuntud oma koolipiima ja -puuvilja algatustega (kokkuvõtlikult koolikava toetus), kuid eelmisest aastast alates tegutseb ka Taimse Teisipäeva kooliprogramm.

PRIA koolikava toetus võimaldab pakkuda lasteaialastele ja 1.–5. klassi õpilastele tasuta puu- ja köögivilju ning lasteaialastele ning 1.–12. klassi õpilastele tasuta piimatooteid (4). Puu- ja köögiviljade söömise innustamine varajases eas on igati teretulnud, kuid küsimusi tekitab tasuta piima pakkumine. Toitumissoovituste alusel on päevane piimatoodete soovitatav kogus umbes 300 grammi (5) ning rahvastiku toitumise uuringust selgub, et umbes või natuke rohkem nii süüaksegi (6). Samal ajal puu- ja köögivilju söödakse soovitatust oluliselt vähem, kuid seda põhikooli ja gümnaasiumi lastele tasuta ei pakuta.

Koolidega suheldes olen aru saanud, et paljud koolid on otsustanud oma raha eest ka vanematele klassidele tasuta puu- ja köögivilju pakkuda, sest nõudlust on. Oleks loogiline, et riiklikud toetusmeetmed käiksid riiklike uuringute ja soovitustega ühte jalga – tasuta puu- ja köögivilju pakutaks võimalikult paljudele kooliealistele ning tasuta piima pigem vähestele, kui üldse.

Selleks, et tulla Eestile appi elanike toidulaua tasakaalustamisel, alustasime Taimses Teisipäevas 2019. aastal kooliprogrammi väljatöötamist. Meie programm näeb ette, et iga liitunud kool pakub ühel korral nädalas lihavaba koolilõunat, et tuua menüüsse rohkem köögivilju ning taimseid valguallikaid. Selleks, et protsess sujuks, pakume omalt poolt kokkade koolitusi, ettekandeid õpilastele ning vajadusel ka koolipersonalile või lapsevanematele. Nüüdseks on programmiga liitunud juba iga kümnes Eesti kool, mille üle on mul ainult hea meel.

Olen sel aastal suhelnud mitmete kümnete koolitöötajatega ning teinud sealjuures huvitavaid tähelepanekuid koolide teadlikkuse kohta tasakaalustatud toitumisest ning üleüldiselt koolitoidust. Hästi levinud teema kohtumistel on see, et iga uut toitu on õpilastel keeruline vastu võtta ning seda ei pruugita algul väga süüa. Erinevus koolide vahel aga tuleb välja nende suhtumises sellesse fakti. Osale on see piduriks, sest lihtsam on oma vanade liistude juurde jääda ja oma elu mitte keerulisemaks teha. Teistele on see teada-tuntud tõdemus, et uut toitu tulebki koolis kümme korda enne pakkuda, kuni õpilased selle täielikult omaks võtavad, ning see ei saa tasakaalustatud toitumise edendamisel kuidagi takistuseks. Viimast suhtumist tahaksin rohkem näha!

Kliima ja koolitoit

Viimasel ajal on kirgi kütnud augusti esimeses pooles avaldatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma (IPCC) aruanne (7) inimkonna mõjust kliimale. Pea kõik aruande kohta käivad arutelud keerlevad fossiilkütuste ümber, kuid oluline emissioonide suurendaja on ka põllumajandus, eeskätt karjakasvatus tööstusfarmides. Olukorras, kus liha tarbitakse soovitatust kolm korda enam, toodetakse ka lihatooteid optimaalsest tasemest vähemalt kolm korda rohkem, mis omakorda paneb ebavajaliku koormuse meie keskkonnale. 

Kuna indiviidide panusele praeguses kriitilises kliimaolukorras enam lootma ei saa jääda, tuleb panustada institutsionaalsetele muutustele. Alustada võiks näiteks koolitidust. Eesti Roheline Liikumine osaleb rahvusvahelised CLIKISe projektis, mille raames hinnatakse kaheksa Eesti kooli- ja lasteaiaköögi “seadmeid, menüüsid, toiduvalmistamise praktikaid ja jäätmekäitlust” keskkonnasõbralikkuse vaatepunktist (8). Kui mõnes selles valdkonnas on võimalik midagi arendada, siis vastavad ettepanekud ka tehakse. Ootan juba väga projekti analüüsitulemusi, et teada, millises seisus meie koolide ja lasteaedade köögid on.

Loodetavasti projekt laieneb ning ka ülejäänud Eesti koolid ja lasteaiad saavad keskkonnasõbralikest soovitustest midagi kõrva taha panna. Kuna menüüde osas on üks soovitusi liituda Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga ja pakkuda ühel päeval nädalas taimetoitu. Tuleme Taimse Teisipäevaga juba ise poolele teele vastu ning anname endast parima, et iga kümnenda Eesti kooli asemel pakuks tervise- ja keskkonnasõbralikku lõunat esialgu iga viies, siis kolmas ja lõpuks iga kool.

Ühiskond väärtustab iga aastaga jätkusuutlikku, täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu aina enam. Selline toit on võimalikult taimne ja köögiviljarikas koos väheste piimatoodete ja muu loomse valguga (9). Koolitoit täna veel selline ei ole. Taimse Teisipäeva kooliprogramm, Eesti Rohelise Liikumise projekt ning loodetavasti ka muudetav lasteaedade ja koolide määrus pingutavad selle nimel, et taolised vältimatud muutused võimalikult kiiresti ja valutult aset leiaks.

Allikad:

(1) https://www.riigiteataja.ee/akt/13251869?leiaKehtiv

(2) https://toitumine.ee/artiklid/uued-riiklikud-toitumis-ja-liikumissoovitused-on-avaldatud

(3) https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud/rahvastiku-toitumise-uuring 

(4) https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toetused-ja-riigiabi/otsetoetused-ja-turukorraldus/koolikava-toetus 

(5) https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/piim-ja-piimatooted 

(6) https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__09RTU__a_Toidugrupid_paev/RTU011.px/

(7) https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/downloads/report/IPCC_AR6_WGI_Full_Report.pdf 

(8) https://roheline.ee/koolitoit/ 

(9) https://eatforum.org/learn-and-discover/the-planetary-health-diet/