Taimne toit on väga mitmekesine, maitsev ja toitev. Tänu olemasolevatele liha alternatiividele on võimalik ka vanu lemmiktoite taimses versioonis süüa, sealjuures headest maitsetest loobumata. Kuna paljud inimesed lihast täielikult loobuda ei soovi, muutub fleksitaarlus ehk lihatarbimise vähendamine aina populaarsemaks.
Eestis tarbitakse liiga palju liha
Tervise Arengu Instituudi toitumissoovituste kohaselt on maksimaalne lihakogus täiskasvanud inimesele umbes 450–500 grammi nädalas. Paraku tarbitakse Eestis liha kolm korda soovituslikust kogusest rohkem. Liigtarbimine on seotud mitmete tõsiste terviseriskidega, sealhulgas on kõrgem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse ning diabeeti. Lihaga liialdamist seostatakse ka eesnäärme- ja jämesoolevähiga.
Lihast ei pea täielikult loobuma
Oma südametervise huvides on mõistlik lihatarbimist piirata. See ei tähenda sugugi lihast loobumist, vaid maitsva ja rikkaliku taimse toidu osakaalu suurendamist. Alustuseks võib proovida näiteks kord nädalas asendada liha taimsete alternatiividega. Eesti poelettidel leidub nii taimseid kotlette, šnitsleid, palle, nagitsaid kui ka vorste, mida saab edukalt toidutegemisel kasutada. Erinevaid tooteid leidub Rimi, Maxima, COOPi ja Selveri kauplustes – sortimendis on näiteks Naturli, Vivera, Marta Pagari ja Bon Soya tooteid. On kiiduväärt, et ka lihatootjad laiendavad oma tootevalikut taimetoiduga, näiteks hakkas hiljuti spinatikotlette tootma Eesti suur lihatootja Nõo Lihavürst. Prisma kauplustest võib leida ka Beyond Meat kotlette, mis on uskumatult sarnased lihale.
Koguni 40% Eesti elanikest on fleksitaarlased
Hea uudis on, et hiljutine septembris 2020 läbiviidud Kantar Emori uuring näitab, et koguni 40% Eesti elanikest vähendab oma lihatarbimist. Tänu lihatarbimise vähendamisele muutuvad ka erinevad taimsed tooted üha populaarsemaks ja kättesaadavamaks, sest suur osa liha alternatiivide tarbijatest ei ole taimetoitlased, vaid hoopis fleksitaarlased ehk lihavähendajad. Need on inimesed, kes asendavad lihatooted aeg-ajalt taimsetega, tehes head enda ja oma lähedaste tervisele. On põhjust arvata, et Põhjamaade eeskujul muutub fleksitaarlus lähiaastatel üheks olulisimaks trendiks ka Eesti toidumaastikul.
