Suure tõenäosusega saab Memphis Meats’ist esimene ettevõtte, mis toob turule kultiveeritud liha. Hetkel on tootmisprotsessis veise-, pardi- ning kanaliha. Ettevõtte kommunikatsioonijuhi David Kay ettekannet saab kuulata 7. oktoobril toidukonverentsil Food Innovation Summit 2020, mida korraldab Taimne Teisipäev. Tegemist on Balti- ja Põhjamaade suurima toiduinnovatsiooni konverentsiga, mis sel aastal toimub veebi vahendusel.
Väidetakse, et kultiveeritud liha on tervislikum, turvalisem ning toitaineterikkam – kuidas te selle saavutate?
Meie tegevjuht on hariduselt kardioloog ning tervis on tema südameasi. Seega uurime võimalusi, kuidas oma toodete toitainete profiili parandada – näiteks kas meil oleks võimalik toota punast liha, mille rasvhapete profiil oleks nagu lõhel?
Tulevikus loodame pakkuda märkimisväärset kasu just rahvatervise perspektiivist. Kultiveeritud liha aitaks alandada tuleviku pandeemiate riski, sest meie toodetes pole vaja kasutada suurel määral antibiootikume ning me ei vaja tihedalt asustatud farme. Meie eelduste kohaselt aitavad meie tooted oluliselt vähendada ka bakteriaalse saastatuse riski, sest saame oma liha toota puhtas ja kontrollitud keskkonnas.
Kuidas toimib liha kultiveerimise protsess ning mida rakud kasvamiseks vajavad? Kas veise-, pardi- ja kanaliha tootmisel on erinevusi?
Esimeseks sammuks on rakkude võtmine kõrgekvaliteetselt karjalt. Rakud on kogu söödava liha „ehituskivid“ ning ka meie toodete vundament. Me selgitame välja, millistel rakkudel on just need omadused, mida me kõige rohkem otsime – oskus efektiivselt end taastoota ning kõrgeim potentsiaal soovitud maitse, välimuse ning tekstuuri osas. Rakke hangime me väga erinevatel viisidel – need on pärit kas elusloomadelt või -kaladelt, munadest või on tegemist rakkudega tapaloomalt, kes oli osa toidusüsteemist. Me usume, et võetud rakud on võimelised end lõputult taastootma – seega ei pea me järgnevate proovide jaoks uuesti loomi kasutama.
Seejärel anname me rakkudele toitaineid, mida nad kasvamiseks vajavad. Need on kõigile tuttavad aminohapped, suhkrud, vesi ja hapnik. Meie rakud järgivad neile omaseid protsesse ning kasvavad ja paljunevad täpselt samamoodi nagu nad teeksid loomade kehas. See kõik juhtub keskkonnas, mida me kutsume „kultivaatoriks“. Kultivaatorid pakuvad puhast ja kontrollitud keskkonda, mis on ideaalsed rakkude kasvamiseks. Kui liha on valmis, võtame selle kultivaatorist välja ning valmistame tarbimiseks ette. Lisaks sellele, et testime oma tooteid turvalisuse ning ideaalse maitse, tekstuuri ja välimuse osas, valmistame nad lõppfaasis ette ka tarbimiseks.
Ühes hiljutises Instagrami postituses tänasite te kõiki valgutööstuse liikmeid, kelle eesmärk on jätkusuutlik toidusüsteem. Kultiveeritud liha, traditsioonilise liha ning taimsete alternatiivide tootjate lähenemisviisid on samas väga erinevad – kuidas näete neid kolme koos toimimas?
Oodatakse, et nõudlus liha järele kahekordistub aastaks 2050. Hetkel pole maailmas piisavalt ressursse, et seda nõudlust rahuldada ning meil vaja oma liha- ja valgu tootmise meetmeid mitmekesistada. Kultiveeritud liha pakub tarbijatele veel ühte võimalust süüa päris liha, mis on lihtsalt teistmoodi toodetud. Me ei usu, et kultiveeritud liha asendab traditsioonilise liha täielikult – pigem eksisteerivad tulevikus mõlemad variandid koos.
Milline on teie vastus neile, kes on kahtleval seisukohal „laboriliha“ suhtes? Kuidas harite oma tulevasi kliente oma toodete osas?
Uuringud näitavad, et ligikaudu kaks kolmandikku Ameerika tarbijatest sööksid kultiveeritud liha – ning mida rohkem nad teemaga tuttavaks saavad, seda entusiastlikumaks nad muutuvad. Kommunikatsiooni poole pealt seisneb meie esmane roll vestluste algatamises ning neis osalemises, kui juttu tuleb kultiveeritud lihast. Väärinfo puhul selgitame fakte ning hoolitseme selle eest, et tarbijatel oleks kogu vajalik info selleks, et teha informeeritud ostuotsuseid.
Mõne jaoks saabub selgusehetk kohe kui nad on meie tooteid maitsta saanud. Oleme läbi viinud sadu degusteerimisi suurte lihasõpradega ning nende tagasiside põhjal võime väita, et meie tooted on nagu „päris“ liha ning imeliselt maitsvad.
Saite jaanuaris märkimisväärse investeeringu kultiveeritud liha tehase ehitamiseks. Kuidas projektiga läheb ning millal võiks tehas valmis saada?
Eeldame, et meie piloottehas alustab tööd 2021. aasta lõpus. Sellest saab ülioluline verstapost Memphis Meats’i ja kultiveeritud liha tööstuse jaoks ning aitab meil oma tootmisvõimekust suurel määral tõsta.
Milline on olnud teie jaoks suurim väljakutse töötades niivõrd innovatiivses sektoris?
Taimse valgu ja kultiveeritud liha erinevused on tekitanud tarbijates tohutut segadust. Kultiveeritud liha on „päris“ liha, sest see on kasvatatud loomade rakkudest. See pole taimne ega vegantoode.
Lisaks oli Memphis Meats oma loomise hetkel, 2015. aastal, esimene kultiveeritud liha tootja maailmas. Alguses kohtasime paljusid skeptikuid, kes ei uskunud, et meie visioon võiks saada tõeks. Viimase viie aasta jooksul oleme liikunud ühe verstaposti juurest teiseni ning inimesed on hakanud mõistma, et kultiveeritud liha puhul pole küsimus selles, kas see tuleb, vaid millal. Paljudest meie suurimatest skeptikutest on praeguseks saanud meie olulisimad liitlased.
Ettevõtte kommunikatsioonijuhi David Kay ettekannet saab kuulata 7. oktoobril toidukonverentsil Food Innovation Summit 2020. Tegemist on Balti- ja Põhjamaade suurima toiduinnovatsioonikonverentsiga, mis sel aastal toimub veebi vahendusel. „Oma ettekandes keskendun meie kogemusele kultiveeritud liha ettevõtte ehitamisel Ameerikas. Meie strateegia on algusest peale hõlmanud paljude erinevate sidusrühmade kaasamist,“ ütleb Kay.
