Miks pakkuda lasteaedades ja koolides kord nädalas taimset lõunat?

  • 26 august 2021

Meie toitumisharjumused on tasakaalust väljas

Tervise- ja toitumisteadlased on aastaid häirekella löönud, nentides, et Eesti elanike toidulaud on tasakaalust väljas. Mõned statistilised näitajad selle ilmestamiseks: vaid kolmandik Eesti elanikest tarbib piisavalt köögi- ja puuvilju; teraviljatooteid võiks keskmise inimese toidulauale jõuda senisest poole rohkem. 

Samas sööme umbes kolm korda rohkem liha, kui riiklikud toitumissoovitused ette näevad.  Taskaalustamata toidulaud aga paneb suure põntsu meie tervisele, tõstes südame- ja veresoonkonna haiguste, diabeedi ja isegi teatud vähiliikide tekke riski. Toidulaua tasakaalustamiseks võime juhinduda lihtsast põhitõest – rohkem taimset, vähem liha ja maiustusi.

Seejuures lõikaks taimse toidu rohkest menüüst kasu ka keskkond. Võrreldes enamike taimsete toitudega, nõuab liha tootmine rohkem ressursse – nii põllumaad kui magevett. Samuti teeb liha liigtarbimine karuteene kliimasoojenemise vastasele võitlusele, sest ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni uuringu kohaselt paiskab farmiloomade kasvatamine õhku tervelt 15% kogu inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest.

Haridusasutused saavad anda oma panuse toidulaua tasakaalustamisse

Õnneks pööratakse probleemile järjest enam tähelepanu. Nii näiteks kutsus Tervise Arengu Instituudi viimane kampaania üles suurendama taimse toidu osakaalu menüüs. Ka inimeste teadlikkus on kasvamas – Taimse Teisipäeva tellitud Kantar Emori uuringu kohaselt vähendab suisa 40% Eesti inimestest liha tarbimist. 

Ent saame teha veelgi enam, et põletavale liha liigtarbimise probleemile leevendust leida. Üks tõhus lahendus on haridusasutustes kord nädalas taimse koolilõuna pakkumine. Meede on klassikaline “mitu kärbest ühe hoobiga“ viis olukorra parandamiseks. Esiteks on toitumisharjumuste juurutamine kõige edukam varases eas. Nii kasvab peale terve põlvkond teadlikumaid toitujaid, kes näevad, et iga toidukord ei pea tingimata liha sisaldama. Aga kõht saab täis ja toit on maitsev. 

Samuti saavad haridusasutused olla suunanäitajaks tervele ühiskonnale, kinnitades, et tasakaalustamata toitumine on tõsine murekoht, millega peame tegelema. Lisaks lastele saavad signaali nende vanemad – laps tuleb koju ja oskab vanematelt paluda näiteks peedikotlette või läätsekarrit. 

Taimset Teisipäeva rakendab juba iga kümnes Eesti kool. Aga näiteks Elva vald on eriti progressiivne, sest seal pakuvad kõik haridusasutused, sealhulgas lasteaiad, kord nädalas taimset lõunat. Loodetavasti liitub algavast sügisest veelgi enam koole ja lasteaedu Taimse Teisipäeva programmiga, et praegused lapsed kasvaksid terveteks ja rõõmsateks täiskasvanuteks. 

Kui soovid Taimset Teisipäeva ka enda kooli, loe lisa siit või kirjuta info@taimneteisipaev.ee.