Triin Remmelgas: lihasöömise kahjud võimenduvad

Ajal, mil COVID-19 piirab meie vabadust liikuda, töötada, suhelda ja normaalset elu elada, on ta loonud ühe uue, üllatava vabaduse. Selleks on vabadus seada oma toitumine tasakaalu, kirjutab Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna juht Triin Remmelgas.

Enne viirusepuhangut oli minu tööks käia Eesti koolides ja rääkida õpilastele, kui oluline on süüa rohkem köögi- ja puuvilju ning vähendada lihatarbimist, et kujundada tervislikke toitumisharjumisi juba varases eas. Eriti kuna meie, täiskasvanud, pole olnud toitumismaastikul olnud teab mis täiuslikud eeskujud.

Praeguse elukorralduse valguses tundub aga toitumisharjumustest rääkimine midagi, mis võib oodata. Ometi pole ju viirus põhjustatud meie kehvast menüüst. Kuid aeg, mil kogu maailm on pausil, on meile avanenud võimalus vaadata oma külmkapi sisu üle mõtestatumalt kui kunagi varem. Saame endalt: kas minu toit tagab minu ja minu pere tervise?

Meie tagurpidi toidupüramiid

Oleme Eesti ühiskonnana olukorras, kus tervislik toidupüramiid on pööratud pea peale. Piisavas koguses puu- ja juurvilju, mis on tervisliku toidulaua alustalaks, sööb vaid 2,2 protsenti kogu Eesti elanikkonnast. See tähendab, et peaaegu keegi meist ei tarbi piisavalt toidugruppe, mis on hädavajalikud meie immuunsüsteemi, südametervise ja seedimise normaalseks toimimiseks.

Õli lisab omakorda tulle meie liigne lihatarbimine. Statistikaameti andmete kohaselt sööb keskmine Eesti inimene ca 80 kg liha aastas, mida on kaks-kolm korda rohkem, kui peaks. Päevase lihanormi saavutab täiskasvanud inimene umbes kahe tikutoosi suuruse veiselihatükiga, tihti ületab aga tervisliku koguse juba keskmine lõunasöögišnitsel.

Töödeldud lihatoodete ja punase liha liigtarbimine tõstab mitmete terviseriskide nagu teist tüüpi diabeedi, jämesoole vähi ja südame-veresoonkonna haiguste riski märgatavalt. Rohke köögi- ja puuviljade ning täisteratoodete söömine aga hoopis ennetab paljude eelmainitud haiguste teket. 

Kui paljud meist sõltusid varasemalt restoranide ja poodide valmistoitude valikust, mille toidugruppide tasakaalu üle meil puudus kontroll, oleme nüüd uues reaalsuses, mil me saame ise oma taldrikut komplekteerida. Meil on võimalus ja vastutus teha vajalikud korrektuurid ning tõsta sinna ise head ja paremat – aga õiges tasakaalus. 

Vorsti ei saa kodukontoris teha

Koroonaviiruse ajal näeme aga marjade, juurviljade ja teraviljade varumise asemel hoopis kasvavat lihapaanikat. Inimesed ostavad kokku massides värsket liha, vorsti ja viinereid, lüües meie niigi pingul tervisehäirekellad aina tugevamalt lööma. Seeläbi seame oma tervise veel enam ohtu ajal, mil meie riiklik tervisesüsteem ühtki lisakoormust ei kannata. 

Meie paanilise lihatarbimisega ei tule toime isegi lihatootjad. Atria Eesti tegevdirektori Olle Hormi sõnul on pealetungiva koroonaviiruse peamine risk lihatöötlejatele liinitöötajate nappus, sest erinevalt kontoritöötajatest pole lihunikke võimalik kodukontorisse saata. Ohus on seega nii töötajate tervis kui ka toote turvalisus.  

Parim aeg süüa värsket ja rohelist

Liha liigtarbimise terviseriskid on suuremad nüüd kui eales varem, kuna kodus viibimine pärsib ka meie füüsilist aktiivsust. Kuna lihatooted on iseenesest kõrgema kaloraažiga kui taimsed valikud, jäävad lisakalorid põletamata. See seab tervise ja eelkõige südame liigse koormuse alla, mis on eriti ohtlik meie eakatele.

Nüüd on parim aeg süüa palju värsket ja kerget ning laadida end kodus olles vitamiinide ja mineraalidega, mida, nagu ennist mainitud, pakuvad meile käed avali köögi- ja puuviljad, salatid ning täisteratooted. Kui lihatooteid napib, leidub poes veel hulgaliselt herneid, läätsesid ja ube, mis on soodsad, maitsvad ja valgurikkad. 

Haarame kontrolli oma tervise üle

Ajal, mil meil pole maailmas toimuva üle palju kontrolli, on meil vabadus võtta kontroll enda ja oma lähedaste tervise eest koduseinte vahel. Tarbime liha mõõdukalt ning täidame oma külmkapi riiulid tervislike köögiviljade ja kaunviljadega, et väljuda kriisist tervema ja tugevamana. Hoiame end!