Toortatar

Toortatar on toiduaine, millel on lisaks suurele toitaineväärtusele ka põletikuvastane toime organismis. Toortatras on palju aminohappeid, valku, rasvu, süsivesikuid ja e-vitamiini. See on kehale kergesti omastatav, annab pikaajalise täiskõhutunde ega tekita pärast söömist raskustunnet ega seedeprobleeme. 

 KASUTEGURID

Toortatart tasub süüa, sest:
– see on võrreldes teiste kõrrelistega esikohal B-grupi vitamiinide, asendamatute aminohapete ja mikroelementide sisalduse poolest;
– mikroelementidest leidub selles räni, fluori, nikklit ja alumiiniumi;
– sisaldab vaske, rauda ja bioflavonoide (sh palju antioksüdante);
– on gluteenivaba, mistõttu saavad oma toidulauda rikastada ka need, kes gluteenisisalduse pärast ei või süüa rukki-, nisu-, odra- ega kaeratooteid;
– seda peetakse üheks parimaks looduslikuks keha „puhastajaks” ja „isu normaliseerijaks”;
– ei ole kuumtöödeldud, mistõttu on tang elujõuline (toortatart on võimalik idandada);
– võib avaldada positiivset mõju veresoonte lupjumise, bronhiidi, köha, kõrge kolesterooli sisalduse, peavalu, närvilisuse, põletiku, südamehaiguste ja kõrge vererõhu korral;
– selle söömine on kasulike ainete sisalduse tõttu hea igal ajal – nii hommikul, lõunal kui ka õhtul ning erineval kujul (tanguna pajaroogades ja kotlettides, jahuna küpsetistes ning kastmetes);
– kodus on lihtsate vahenditega võimalik ise mõnusaks vahepalaks või salati jaoks idandada toortatrast idusid;
– toortatra tangust saab ise kodus valmistada küpsetiste jaoks toortatrajahu (mida müüakse muidugi ka poodides).

 KAS TEADSID …

… et tatar on olnud väga paljudes riikides levinud põllukultuur juba umbes 4000 aastat. Näiteks Eesti taluperedest kasvatas ja valmistas 20. Sajandil toortatrast süüa pea iga kolmas pere. Tatra tervendavad ja toitvad omadused on hästi tuntud ka eestlastele tänapäeval, kelle toidulaualt võib üha enam leida erinevaid tatrast valmistatud toite.

… mis erinevus on pruunikal tatral ja heledat tooni toortatral? Pruun tatar saab oma värvuse terakesi umbes röstides, mida tehakse selleks, et eemalduks tatratangu ümbritsev koor. Samas kaotab tatratera kuumtöötlusega toiteväärtust. Toortatart ei kuumutada, vaid tera kest eemaldatakse mehaaniliselt, mis tähendab, et kõik kasulik (bioaktiivsed ained, elujõud ja idanemisvõime) jääb tatratangu alles.

 TOITUMISALANE INFO

100 grammis toortatras on valku 10-18 g, rasva 2-3 g, süsivesikuid 60-80 g, energiline väärtus 370 kcal.

 HEA RETSEPT

Toortatrarisoto – see on tõenäoliselt midagi uut pea kõigile Taimse Teisipäeva jälgijatele. Põnev, kas pole?

 VAJA LÄHEB
— 550 g üleöö leotatud toortatratangu
— 5 pisemat või keskmise suurusega punapeeti
— 2 suurt sibulat
— 5 küüslaugu küünt
— 1 liiter köögiviljapuljongit
— oliiviõli
— 2 spl margariini
— soola ja pipart
— 0.25 tl tüümiani
— 0.5 tl kuivatatud oreganot/basiilikut
— 7-8 suurt lehte basiilikut

 VALMISTAMINE
Koori peedid, lõika sektoriteks ja aseta need maitsestamiseks kaussi – lisa juurde õli, tüümian ja oregano.
Kuumuta ahi 200 kraadini ja küpseta peete ahjuplaadil umbes tund aega, neid aeg-ajalt segades.
Haki sibul ja küüslauk ning prae pannil õlis või taimses margariinis. Lisa pannile maitseained ja leotatud tatar. Prae segu umbes kolm minutit ja lisa segule vähe haaval ka köögiviljapuljong.
Hauta risotot, kuni vedelik on aurustunud ning tatar mõnusasti pehmeks muutunud. Lisa pannile ahjus küpsetatud ja väikesteks tükkideks lõigatud punapeet, sega ja vajadusel lisa veel maitseaineid.
Serveeri risoto värske basiiliku või salatiga. 

Tee oma toidust ikka pilt ka ja tagi #taimneteisipäev

Retsepti allikas siin ja info allikas siin.