Granaatõun

❤️ Granaatõuna on aastatuhandete vältel kasvatatud Lähis-Idas, Lõuna-Aasias ja Vahemere piirkonnas ning on paljudes kultuurides peetud viljakuse ja külluse sümboliks. See ääretult kaunis veripunane vili meenutab ühelt poolt kalliskivide kogumit, teiselt poolt on granaatõun kuju sarnasuse tõttu andnud nime ka granaadile ehk sõjapidamises kasutatavale lõhkekehale.

✨ Granaatõuna seemned, mida ümbritseb mahlakas viljaliha, on pungil vitamiinidest, mineraalidest ja kiudainetest. Granaatõuntest tehakse mahla ning kasutatakse küpsetistes, smuutides, kokteilides, salatites või garneeringuna. Parima granaatõuna tunneb ära läikiva ja ühtlase koore ning kaalu järgi – mahlakas granaatõun tundub oma suuruse kohta väga raske.

💗 Paljud armastavad granaatõuna, kuid tihtipeale arvatakse, et selle koorimine on väga tüütu. Tegelikult on granaatõuna koorimiseks olemas väga lihtne ja tõhus tehnika: kõigepealt tuleb noaga õrnalt ära lõigata ülemine „kuppel“, seejärel teha valgete membraanide kohale noaga vertikaalsed sisselõiked ning murda vilja sektorid lahti. Granaatõuna koorimise õpetust võib vaadata siit.

Granaatõuna tasub süüa, sest:

— see sisaldab rohkelt kiudaineid ning A- ja C-vitamiini ning teatud määral ka B-vitamiine ja mineraale nagu kaltsium, kaalium ja raud;

— granaatõuna antioksüdeerivad omadused on kolm korda tugevamad kui punasel veinil ja rohelisel teel;

— mõned uuringud on näidanud, et granaatõun võib vähendada põletikulisi protsesse soolestikus.

⭐ TOITUMISALANE INFO

100 g sisaldab: 83 kcal, rasvu 1,2 g, süsivesikuid 18,7 g, kiudaineid 4,0 g, valke 1,7 g.

⭐ HEA RETSEPT

Sarnaselt granaatõunale on Lähis-Idas aastatuhandete vältel söödud lapikut nisuleiba pitat. Usume, et falafel ei ole sugugi ainuke toit, mida saab pita peal nautida, mistõttu täna soovitame proovida neid mahlaseid baklažaani ja granaatõuna pitaleivakesi! 😋

⭐ VAJA LÄHEB

— 3 baklažaani

— 2 spl oliiviõli

— 2 purustatud küüslauguküünt

— 1 sidruni koort, ½ sidruni mahla

— 2 spl tahiinit

— 3 suurt või 5 väikest pitat

— 100 g granaatõunaseemneid

— 2 spl röstitud piiniaseemneid

— piparmündilehed serveerimiseks

⭐ VALMISTAMINE

Lõika üks baklažaan pikuti pooleks ning seejärel lõika see pikkadeks õhukesteks viiludeks. Määri viilud kergelt õliga ning küpseta grillil või ahjus kuni baklažaan on pehme ja pruunistunud. Pane viilud kõrvale.

Seejärel pane ülejäänud kaks baklažaani otse grillile ja rösti aeg-ajalt pöörates kuni koor muutub mustjaks ja viljaliha on väga pehme. Jäta jahtuma.

Lõika terved baklažaanid pooleks, kraabi lusikaga välja viljaliha, pane see köögikombaini ning viska ära mustjad koored. Lisa köögikombaini küüslauk, riivitud sidrunikoor ja -mahl, tahiini ja maitseained ning püreesta kuni tekib ühtlane segu. Pane külmikusse jahtuma ning võta välja 30 minutit enne serveerimist.

Kuumuta ventilaatoriga ahi 200° C kraadini või gaasiahi 180° C kraadini. Määri pitad ülejäänud õliga, aseta küpsetusplaadile ja rösti 10 minutit kuni need muutuvad krõbedaks. Määri pitad baklažaanipüreega, peale aseta grillitud baklažaaniviilud, granaatõuna- ja piiniaseemned ja piparmündilehed. Enne serveerimist lõika sektoriteks.

(Info allikas siin ja retsepti allikas siin)